Ülevaate koostas Tiit Hunt, rmk.ee

Rändajad on jõudnud oma pesitsuspaikadesse – kes kuhu – ja kaamerapildis asendunud vilgas sagimine rahuliku rütmiga – kiivitajate ja mustsaba-viglede hoiatushõiked ning lõokeste lõõritamise taustal taamal purjetavate kühmnokk-luikede ja kirjumirju lillevaibaga. Sekka rannaniitu hooldavate kaablikrattide elik veiste nõudlikud hüüded.

Veebikaamera pilt Rebelde, LK foorumist

Kotkapoeg ja emaslind Suvi varahommikul isaslinnu ootel

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

Kümmekonna päeva jagu on kotkapesa lagunenud. Hea seegi, et tugevad vihmad ja tõsisem torm kaamera juures toimumata jäi…

Laguneval pesal saab kotkapoeg teha teda arendavaid võimlemisharjutusi – kui halva mängu juures head nägu teha. Vanalinnud on kuigivõrd proovinud pesa kohendada, aga kotkapoeg kasvab jõudsalt on toidetud ehk peaks mõne nädala pärast lennuvõimestuma.

Veebikaamera pilt Hagnat, LK foorumist

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Emaslind Tiiu vaatab suur-konnakotka kahe nädalase pojaga tõtt

Suur-konnakotkas          Aquila clanga v. Clanga clanga

Nagu pildilt näha on emaslind pesale värske rohelise toonud.

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR (www.digar.ee) on nüüd täismahus tasuta kättesaadavad kõik ajakirjade Eesti Loodus ja Eesti Mets aastakäigud. Ajakirjade värskemad numbrid lisatakse jooksvalt, Eesti Loodus tehakse seal tasuta kättesaadavaks pool aastat ja Eesti Mets aasta pärast ajakirja ilmumist. Viited mõlema ajakirja täisversioonidele on nüüd ka raamatukogude elektronkataloogis Ester (www.ester.ee). Peale selle on kõik digiteeritud ajakirjad saanud tekstilise tuvastuse, mis võimaldab teha tekstiotsingu nii otse DIGARis kui ka sealt alla laaditud failides ja teeb need nähtavaks ka Google`i otsimootorile.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Jaaniussivalgus

Nädalavahetusel, kui oma maakodus inimestele vanu nõiatarkusi õpetasin, sattus olema imeilus ja soe öö. Tegelikult oli juba õhtu ilus - nii ilus, et ümbruskonna kitsikuses elavad mesilaspered otsustasid rändama minna.

Üks neist tuli meie Mõraoja leppade kõrgetesse latvadesse, teise püüdis kinni naabrimees.

Mesilasperedega on aga nii, et see süütab igas inimeses, kes korragi mesilassülemi kinni püüdnud, tohutu jahikire. See väike sumisev kambake tuleb kinni püüda. Sest inimese arvates ei saa nad ise looduses hakkama. „Itaallased“ ilmselt ei saagi, nad on aretatud nii, et meie külma talve nad ilma mesiniku abita üle ei elaks.

Nii läksin minagi peale õppetöö lõppu mesilasperet otsima, ehk on nad veel kusagil metsaveerel lilleaasa keskel.