Sattusime Mikuga kord konverentsile, kus itaalia teadlased tegid ettekande uuringust, mis näitas, et kui õues on üle 25 kraadi, siis hoiduvad inimesed varju või veekogude äärde.
Sedasama võime me näha praegu oma armsal kodumaal. Kuuma eest poevad inimesed täispuhutud basseinidesse, tiikidesse, järvedesse ja merre.
Ja see on hetk, kui meil jätkub silmi ka veetaimede jaoks. Kas olete märganud, et hundinuiadel on juba pruunid pikad nuiad otsas, nende rohelised krõmpsud varred pole enam nii mahlased süüa. Olete ju ikka proovinud ülessikutatud hundinuia vart koorida lehtedest nagu banaani ning süüa seda varre heledat ja mahlast alumist otsa? Skaudid kasutavad seda esmaseks näljakustutuseks.
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Talinisu küpsemas
Nädal kujunes kuumaks ja jäi kuivaks. Nädala esimesel poole oli päeviti sooja 22...23 kraadi, nädala lõpuks aga tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid 29...30 kraadini.
Minimaalsed õhutemperatuurid langesid öösiti 11...15 kraadini. Kõige suurem ööpäevane temperatuuri kõikumine oli pühapäeval — 17,5 kraadi (maksimaalne 30,0 ja minimaalne 12,5 °C).
Vihma tibutas Jõgeval mitmel päeval, kuid linna idaserval nii vähe, et ilmajaama sademete mõõtja neid ei
registreerinud. Laupäeval esines äikest ja linna lääneosa sai ka nii palju vihma, et tekkisid mõned loigud asfaldile. Samuti oli sademeid mõõta alevikus asuval automaatilmajaamal (1,2 mm).
Meie kõige kõlavama häälega laululinnud on oma väe kaotanud. Käol on odraokas kurgus – kui ta üle lageda lendab, ei jälita teda vihane linnuparv. Ööbikki on vakka, üksnes peoleo vilistab edasi.
Linnurahvas annab ilmale praegu hoopis teise kõla. Laulavad peamiselt põõsalinnud ja roolinnud. Alailma ilmestavad helitausta mõne linnulapse appihüüded: haigrulapsed järve ääres, kakulapsed öös või kuldnokalapsed sajapäisest kuldnokaparvest. Siiski, jah, peoleo vilistab edasi, üsna sageli kräunub ka vihma – ja hoovihma tuleb nüüd aina ja aina.
Karusepäev, 13. juuli lõpetas suve valgema ja kuivema poole.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Lindude vananemise uuringud on näidanud, et pikaealistel lindudel vananedes sigimisedukus väheneb. Lühiealiste lindude, sealhulgas paljude värvuliste kohta ei ole sellealaseid muutusi võimalik täpselt uurida, kuna nemad sigivad elu jooksul enamasti vaid korra. Kogu elu jooksul ühes kohas – näiteks laiul – pesitsevad kajakad on aga vananemisuuringuteks just sobilikud.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.