Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Noored kalakotkad pea kahekuused

Veebikaamera pilt Silke, LK foorumist

Kaja on üksinda koju jäänud

 

Kalakotkas      Pandion haliaetus

 

Kalakotkapaari Irma ja Ivo pesaelu algas esimese kotkapoja koorumisega 4. juunil. Seega peatselt saavad kõik kolm riburada pidi kahe kuuseks. Lennuharjutused käivad, toidupuudust pole ja lennates ei tundu ilm ka nõnda palav.

Aga eluks vajalikke kotkatarkusi on vaja omandada oi kui palju…

Nimedest ja kotkapoegade kaalust saab lugeda, kui huvilisel vahele jäänud: LINK

Lõpusirgel on Alutaguse rahvuspargi loomine

Keskkonnaministeerium annab teada

Veebikaamera pilt: Starling, LK foorumist

Seal, kus paiknes looduskalendri veebikaamera enam metsa pole, kuid jääb tulevase rahvuspargi territooriumile

Vabariigi Valitsus otsustas oma heaks kiita looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, millega moodustatakse uus, Alutaguse rahvuspark. Järgmiseks arutab rahvuspargi loomist Riigikogu.

Alutaguse rahvuspark luuakse Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valdade territooriumil.

Moodustatakse Varbla looduskaitseala Pärnumaal

Keskkonnaministerium annab teada

Foto Wikimedia

Sõmeru tuletorn

Pärnumaal Varbla hoiuala baasil moodustatakse Varbla looduskaitseala, et kaitsta ja säilitada väärtuslikke metsa-, soo- ja rannikukooslusi ning merikotka elupaiku.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas Varbla vallas Rannaküla, Mäliküla ja Varbla külas. Sealsed väärtuslikud elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, püsitaimestuga kivirannad, hallid luited ning kuivad niidud lubjarikkal mullal.

Varbla looduskaitseala pindala on 265 ha, millest 112 ha on riigimaa ja 153 ha eramaa. Kaitstava ala pindala väheneb looduskaitseala moodustamisel eramaade arvelt 16 ha võrra. Kogu ala kuulub sihtkaitsevööndisse.

Ilvese saakloomadest - jäneslastest

Avapilt
Sisu

Halljänese kõrvad on pikemad kui valgejänesel. Pildistatud juunikuus.
Fotod: Remo Savisaar

 

Sel korral tuleb lühidalt juttu jänestest, kes teinekord ilvese toidulauale jõuavad. Meie looduses võib kohata kahte liiki – hall- ja valgejänest. Mina kutsun halljänest põllujäneseks ning valgejänest metsajäneseks. See iseloomustab keskkonda, kus nad peamiselt tegutsevad. Teinekord nende teed ka ristuvad ja nii võib valgejänest kohata metsade vahelisel põllul ja vastupidi.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.