Tartu loodusmaja tähistab 9. novembril 2018 algusega kell 18:00 oma 65. sünnipäeva.

Sünnipäevast võtavad osa loodusmaja sõbrad, õpilased, lapsevanemad, endised töötajad ja vilistlased. Meeleolukal sügisõhtul meenutatakse looduskoolis toimunud ettevõtmisi, mängitakse Rooside sõda, kuulatakse ansambel Sirgutii esinemist, vaadatakse vilistlaste lavastust Juhani Püttsepa lugude ainetel, nauditakse suupisteid. Kohapeal sünnib osalejate fotopanuse abil looduskooli ajatelg.

Sünnipäevapidustuste raames toimus 8. novembril Loodusmaja huvikooli traditsiooniline sügiskonverents, mis algas PhD Tuul Sepa loenguga „Kuidas mõista lindude keelt?“ ning jätkus elurikkuse teemaliste õpilaste poolt peetavate lühiettekannetega. 

Fotod Vikipeedia ja Arne Ader

Isaslind

Tõmmuvaeras         Melanitta fusca

Vaiksete ilmadega näeme mererannast ujuvaid ja toituvaid vaeraparvi kuni novembri lõpuni, aga talvitujaid võib üpris arvukalt ka Liivi lahele jääda.

Hilised rändurid olid ka hilised pesitsejad oma „päriskodus“ – Põhja-Jäämere äärsetes tundrates, kus tänavuaastane põlvkond lennuvõimestus neil alles paari kuu eest. Ka meil pesitsesid tõmmuvaeraid mõnedel laidudel, aga vähearvukalt. Nad on samuti ohualdis liik nagu eile tutvustatud aulid.

Fotod Arne Ader

Metskits

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Novembrikuus nähtud metskitsed kannavad juba olenemata soojadest ilmadest talviselt hallikaspruuni, valge sabapeegliga kasukat. Kes karvavahetusega veidi hilisemaks jäänud see näeb teistest veel sutsu tumedam välja.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks.

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Merivardid

Merivart        Aythya marila

Merivardid pesitsesid tundraaladel, Läänemere saarte asurkond on väga napiks jäänud ja meil väikesaartel pesitsetakse juhuslikult st mõnda üksikut pesakonda.

Merivarte võime kohata nende peatuspaikades ja seda nii rannikul, kui mandri veekogudel. Tegu on sukelpartidega, kes toituvad peamiselt rannakarpidest, vähkilaadsetest, harjasussidest, pisilimustest, aga parema puudusel ka veetaimedest.