Fotod Arne Ader

Kanakull metskitse korjusel

Kanakull       Accipiter gentilis

Linnarahvas kohtab kanakulli üha sagedamini. Talvisel ajal lisanduvad meil pesitsenud lindudele rändurid idast ning põhjast, seega märkaminegi lihtsam.

Miks siis linnatingimustes kuhu on ka pesitsema asutud? Ikka lihtsama saagi tabamiseks. Talvisel ajal pole linnades puudu ei kodutuvidest, hakkidest, kui  teistest vareslastest.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Illustreeriv materjal Wikipedia

Koelmul kohtame veel nii kudejaid, kui nende satelliite

LK foorumi liikmed on tundnud huvi, keda pisiloomadest sellistes veekogudes tegutsemas näeme. Teavet jagab Henn Timm Eesti Maaülikoolist:

„Jõgede ja ojade ülemjooksul, kus vool kiirem ja vesi külm, planktonit peaaegu ei esine. Zoobentoses (põhja-loomastikus) domineerivad krenobiondid (külmades allikates elavad selgrootud veeorganismid, nt ainuraksed, vähid, putukavastsed, kaanid, teod… Tüüpilisteks kaladeks jõeforell või harjus“.

Henn Timmi andmetel on Voore oja suurselgrootuid käidud uurimas aastatel 1993-2000, kokku kaheksal korral ja kolmes paigas: Sae küla (11 km lähtmest), Rakvere – Tudu mnt (13 km) ja Lavi küla (19 km). Leitud on 43 taksonit.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Jaanuari viimasel nädalavahetusel, 25.-27. jaanuarini saavad kõik huvilised osaleda talvisel aialinnuvaatlusel.

Nädalavahetusel tuleb leida üks tund, minna koduaeda või parki ja märkida üles seal kohatud linnuliigid. Vaatlused palume sisestada vastavasse ankeeti. Loe, kuidas linnuvaatlusel osaleda.

Aialinnuvaatlusel kogutud andmeid kasutame talilindude arvukuse muutuste jälgimiseks, mis võimaldab vajadusel võtta ette samme lindude heaolu parandamiseks. Lisaks on see hea võimalus talviste aialindude tundmaõppimiseks.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Talvine maastik päikesepaistelisel teisipäeval

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik.

Minimaalsed õhutemperatuurid kõikusid Jõgeval -3,0....-13,8 kraadini, maksimaalsed - 3,4...2,1 kraadini.

Järskude ilma muutustega kaasnes tugev tuul. Neljal päeval ulatusid maksimaalsed tuule kiirused 12...13 m/s.

Sageli sadas lund ja tuiskas, mis muutis lume paksuse avamaastikul ebaühtlaseks, kandis lahtise lume teedele vallide vahele vaaludeks.

Sulailmadega sadas lörtsi ja vihma, mis tihendas lund, tekitas jääkooriku. Märg lumi kleepus okstele.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Varakevadel on tihaste isaslinnud agressiivsed nii liigikaaslaste kui ka teiste liikide suhtes, kuna territooriumi kvaliteedist sõltub suures osas ka nende pesitsusedukus. Võitlused parimate õõnsuste pärast eriti teiste õõnsusi pesapaigana kasutavate liikide, näiteks must-kärbsenäpiga (Ficedula hypoleuca), võivad oma hoogsuses lõppeda ka surmaga; reeglina on võitlustes kannatajaks väiksem liik.