Harilik mustikas Vaccinum myrtillus
Parimad mustikametsad jäävad noortele nõmmedele palumetsades, aga ka soomaastikutele. Mustikataimele peab jagume piisavalt nii valgust kui varju. Kasvupinnas võib olla toitainetevaene, kuid peab olema happeline.
Mustikataime noored varred on rohelised ja kandilised. Pruuni ja ümaralt korgilaadse pealispinna saavad mustikavarred neljandal eluaastal. Taimede vanemad varred surevad suuremalt jaolt enne kümne aastaseks sirgumist. Kuid pinnases kasvatavad mustikad oma risoome, mis võivad olla mitukümmend aastat vanad. Maaalune risoomistik moodustab pea üheksakümmend protsenti kogu mustikataime massist ja seetõttu suudab taim hävimise korral kiirelt uuenema asuda.
Kuid Soome metsadest on tänavu avastatud palju mustika laikpõletikku põhjustavat seent, mis põhjustab umbes viiendiku marjasaagi hävimise. Kas seent aitas Soomes levitada meilgi sarnane niiske kevade ja suve esimene pool, seda me ei tea, aga soodustas kindlasti. Seni ei ole Eestis mustikate seenhaiguse juhtu registreeritud, kuid seen võib meil siiski kohal olla.
Palun olge tähelepanelikud mustikametsades, sest seene kahjustused tunneme ära plekiliste mustikalehtede järgi ja mustikamarjad kärbuvad taimel.
Meie metsades on tänavu kasvav mustikasaak kena. Marjad on suured ja magusad.
Palumännik
