Nõgeseliblika kevadpõlvkond Araschnia levana f. levana
Nõgeseliblikas
Nõgeseliblika suvine põlvkond Araschnia levana f. porsa
Nagu fotodelt näete, on nõgeseliblikate kevadise ja suvise põlvkondade tiibade ülakülgede tiivakirja värvid täiesti erinevad. Kui ühel liigil on näiteks kevadel ja suvel erineva välimusega isendid, siis nimetavad teadlased seda sesoonseks dimorfismiks. Varasemalt arvatigi neid erinevateks liblikaliikideks. Kuid paljudel päevaliblikatel võime märgata, et emas- ja isasliblikad ei ole sarnaste tiivakirjadega, aga seda nimetatakse sooliseks dimorfismiks.
Arutleme, millest siis sesoone dimorfism on tingitud?
Liblika tiivavärv oleneb rööviku kasvueas päeva pikkusest. Tumedatiivaliste suveliblikate munetud munadest arenevad röövikud augustis-septembris ja sel ajal päeva pikkus väheneb. Röövikud nukkuvad, viibides kogu talve diapausil. Kevadel näemegi oranže valmikuid maikuus lendlemas ja nende munadest arenevad röövikud juunis või juulis, kui meil pimedat aega peaaegu polegi. Pika päeva tingimustes arenevad nõgeseliblikate tumeda tiivakirjaga valmikud.
Suvine põlvkonna nõgeseliblikaid kohtame metsateedel või -lagendikel aga ka vahelduval põllumaastikul. Meile levisid nõgeseliblikad ida poolt umbes sajandi eest ja nende arvukus on tõusuteel.
Suvise põlvkonna tiibade siruulatus jääb kolme kuni nelja sentimeetri vahele, ülakülg on must, tiivanarmad musta-valgekirjud. Valge ristvööt läbib tiibu umbes keskkohalt: tagatiival pideva, eestiival katkendlikult või astmetena ja natuke väikeseid valgeid täppe lisaks. Emas- ja isasliblikad on sarnased mõlemal põlvkonnal.
Nõgeseliblikate tiibade alaküljed:
Suvine põlvkond
Kevadine põlvkond
Kevadpõlvkonna tiivavõrk on valkja võrkja mustriga ja nii esi- kui tagatiival näeme suurt violetset laiku. Suvepõlvkonna alatiivad on kirjumad. Igaüks saab omad tähelepanekud meelde jätta.
Valmikute lennuaeg kestab kuni poole augustikuuni. Musti ja „karvaseid“ liblikaröövikuid võime märgata augustis kõrvenõgesel, kus nad koorunult mõned päevad koos veedavad.
Põldohakas
