2025. aasta pesitsushooaeg hakkab lõppema ja on aeg teha selle hooaja viimased kontrollitud sisestused
2025. a. pesitsushooaeg on nüüd enamiku liikide jaoks möödas, mistõttu pesitsuskindluse tunnuste lisamist vaatlustele tuleks oluliselt tagasi tõmmata. Näiteks laulvaid kuldnokki kohtab nüüd väga erinevates elupaikades, millest suur osa ei ole pesitsusbiotoop, liiati õpivad laulmist ka tänavused noorlinnud. Seega juulikuist kuldnokavaatlust PlutoFisse kandes on mõnelgi juhul põhjust märkida tegevuseks „s” (laulev isend), kuid pesitsuskindluse väli tuleks jätta täitmata. Kindlasti kehtib viimane soovitus ka kohatud kuldnokasalkade ja -parvede puhul, mis arusaadavalt ei kajasta võimalikku pesitsemist.
Heinakuu on sobiv aeg värvuliste lennuvõimestunud pesakondade tuvastamiseks; mitmeid hilispesitsejaid on hõlbus vaadelda ka poegadele toitu kandmas. Kuid see käib peaasjalikult juuli esimese poole kohta. Kuu teisel poolel pole enamik liike enam pesitsusterritooriumiga seotud – käimas on hajumisaeg, mil pesakonnad võivad siirduda sünnipaigast kilomeetreid (isegi kümneid ja sadu kilomeetreid) eemale, s.t. naaberruutudesse. Sama kehtib ka näiteks tiirude ja kajakate kohta. Paljud partlased võivad pikemaid ujumismatku ette võtta veel lennuvõimetute noorlindudega. Julgemalt võib koode LP ja VT kasutada vaid siis, kui kohtasite selle liigi laulvaid või territoriaalseid isendeid samas paigas ka aprillis, mais või juunis.
Juuli teisel poolel on paljudel liikidel juba alanud ka sügisränne. Kindlasti ei tohi võimaliku pesitsuspaigaga seostada praegu veekogude kaldal kohatavaid kahlajaid (suurkoovitaja, metstildri jmt. liikide sügisränne algas õieti juba juunis). Värvulistest algab heinakuul sügisene läbiränne näiteks enamikul põõsa- ja roolinnuliikidest, mets-lehelinnul, käosulasel ja ööbikul. Augusti algul lisanduvad neile punaselg-õgija, must- ja hall-kärbsenäpp, metskiur, kadakatäks, hänilane jmt. liigid. Selliste liikide pesitsusteabe kogumist saab jätkata järgmisel kevadel.
On siiski mitmeid hilispesitsejaid, kelle kindlat pesitsemist on võimalik tõestada alles juulis-augustis. Nende hulka kuuluvad veelindudest eelkõige tõmmuvaeras ja rohukoskel, kuid ka viu- ja sinikael-pardil, väikepütil jmt. liigil tuleb ette vägagi hiliseid pesakondi. Maismaaliikidest on pojad pesas nt. herilaseviul ja lõopistrikul; hiline pesitsemine on omane ka rukkiräägule jt. ruiklastele, tikutajale, jäälinnule, musttihasele. Muidugi võib teise ja kolmanda kurna pesi leida sügiseni välja mitte ainult kodutuvil ja pääsukestel, vaid ka mitmetel muudel liikidel.
Linnuatlase töörühm tänab kõiki haudelindude atlasesse panustanuid ning loodab, et vaatlejad ei pahanda mitmesuguste päringute peale, mis eelseisva esmase andmetöötluse käigus tekivad. Omavahelist suhtlust hõlbustaks see, kui ornitoloogiaühingul oleks kõigi atlasetegijate e-posti aadressid, vastasel juhul saadame teateid PlutoFi kaudu ning aruteluvõimalused on siis olematud või piiratumad. Alltoodud ringkirjaga liitumine loob suhtlemiseks paremad võimalused.
Uue projektina plaanime käivitada talilinnuatlase, mille andmeid kogutakse detsembrist veebruarini. Selle täpsemast toimumisest ja metoodikast teavitame juba novembris.
Linnuatlase töörühm kutsub jätkuvalt liituma ringkirjaga https://www.eoy.ee/ringkiri/, et paremini ja laiemalt jagada ülevaateid linnuatlase koostamise edenemisest, nõuandeid ja soovitusi välitööde tegemiseks, andmete sisestamiseks ning muud asjakohast. Ringkirja tellimiseks täida see vorm: http://eepurl.com/jgLCLc.
Küsimuste, ettepanekute ja märkuste tekkimisel kirjutage atlas@eoy.ee
Head jätkuvat atlasehoogu soovides,
Linnuatlase töörühm
www.eoy.ee/atlas
