Pildistas LK team
Lehetäilised Aphidoidea
Meie loodusest ja aedadest on leitud umbes sada viitkümmet liigi lehetäisid. Suur arv, aga arvatavalt elutseb neid siin kuni veerand tuhat erinevat liiki.
Lehetäidest mustav taim
Tänavune suvi paistab lehetäidele sobivat ja sigimine toimub partenogeneetiliselt ehk suvel elutsevad ainult emased ja nad sünnitavad elus vastseid.
Lehetäid elutsevad suurte kolooniatena, kus elavad koos nii valmikud kui erinevas arengujärgus vastsed ehk nii tiivulised kui veel tiivutud isendid.
Uue lehetäide koloonia suudavad moodustavad juba mõned üksikud emased. Alles sügise poole ilmuvad isased lehetäid, et viljastada emaseid ja sellega on isaste elu ülesanne täidetud ja nad hukkuvad.
Kuid seejärel asub emane lehetäi munema talvituma jäävaid mune.
Kuidas siis lehetäid levivad, et neid kõikjale jagub?
Lehetäidele on olulised neile sobivad elutingimused. Kui suurematele kaugustele viivad tiivulisi putukaid tõusvad õhuvoolud, siis lähedusse aitavad lennata oma tiivad.
Ülemisel pildil näete kuidas sipelgas lehetäisid karjatab. Sest sipelgatega elutsetakse sümbioosis ja kasulikkus on vastastikune. Sipelgad pakuvad lehetäile kaitset vaenlaste rünnakute eest, saades vastutasuks lehetäisid lüpstes toitutud magusast nestest.
Kuid vaenlaseid on lehetäidel ohtrasti.
Näiteks üks lepatriinu võib suvega hävitada tuhatkond lehetäid.
Kiilassilmade vastsed toituvad lehetäidest hävitades oma vastseaja jooksul kuni pool tuhat lehetäid.
Kuid sarnaselt toimivad ka sirelased (Syrphidae), jooksiklasd (Carabidae), rohulutiklased (Pilophorus perplexus), kõrvahargid ja ka väiksemad linnud.
Lehetäid taimel
Olenemata arvukatest vaenlastest ja inimestest erinevate mürkidega elab lehetäide sugu suvisel ajal kodu- ja viljapuuaedades, põldudel, niitudel ja kõikvõimalikes metsakooslustes endiselt edasi.
