Pildistas LK team
Varjulisel angervaksa kasvukohal taimed alles alustavad õitsemisega
Harilik angervaks Filipendula ulmaria
Valkjalt kreemikatest õitsevatest angervaksaväljadest naljalt mööda ei vaata. Sest jõe -, oja- või järvekallastel, kus niiske mullastik, aga samuti soodel, lodudel, niisketel puisniitudel, teeservadel või metsaveertel, sest vihma on tänavu jagunud üle Eesti. Vahel kasvavad võimsad angervaksatihnikud, millel kõrgust soodsal kasvukohal kuni paar meetrit.
Taimevarte alumised osad puituvad ja karedate soontega on kaetud kogu punakas vars ehk selliseid padrikuid oleks päris raske läbida. Paljunemine on angervaksal võimas, sest seemneid valmib arvukalt, lisandub võimas risoom ja nii tõrjutaksegi teised taimed välja. Vähema niiskusega kõrgematel kasvukohtadel lugu nii hulluks ei muutu. Muuseas, koduloomad angervaksa ei söö ja meie metsaelanikest kasutavad angervaksa söögiks ainult koprad, kuid putukatele mõjuvad õitsvad angervaksad vastupandamatult.
Õitsev angervaks
Angervaksa peeti ennemuiste ja peetakse ka tänapäeval maagiliseks taimeks, sest pidavat aitama kurjade vaimude vastu ja seda põhjusega. Angervaksa peetakse looduslikuks aspiriiniks, sest 1835. aastal eraldati angervaksa õitest salitsüülhapet, millest hakkas Saksa farmaatsiafirmas Bayer hiljem tootma tänini kasutatavat aspiriin ja samatoimelist ravimit toodavad teised ravimifirmad atsetüülsalitsüülhappe nimelisena.
Angervaksa leht
Angervaksal on tipmine leht teistest suurem ja hõlmadega ning teised lehekesed hoopis erineva suurusega, aga saagjate servadega.
Angervaksa õied
Taime õisikud paistavad suure ja ebakorrapärase pöörisena, taimevarre tipuosas. Üksik õis on viietine ja pisikese õis võib olla paari kuni kolme sentimeetrise läbimõõduga.
