Metssiga Sus scrofa
Fotol ületab maanteed kõhnana paistev kult ja sarnased näevad välja ka teised liigikaaslased, sest vastu suve toimus metssigadel karvavahetus.
Metssigade suvekarv moodustub harjasjast pealiskarvast. Aluskarva suveks ei kasvatata ja kohati märkame metssea kehal isegi paljast tumedat nahka. Suvekarvas metssead paistavadki sügiseni saledamatena.
Talikarvastikus on oluline sügisel kasvav tihe ja peenike hallikaspruun aluskarv ning pikad tumedad otstest heledamad harjased. Kasukavärvus võib rahvakeeli kutudel olla päris vahelduv ehk helehallist peaaegu mustani, mida määravad metsigadel nii isikulised kui päritud omapära, aga samuti sõltub kasuka värvus ka vanusest.
Tänavu algas emistel poegimise aeg märtsis ja kestis veel maikuu alul. Põrsaid võis emisel pesas olla kolmest kuni kaheksani ja triibulistena püsivad põrsad kuni viienda elukuuni.
Eesti jääb metssigadele eluala põhjapiirile ja nii tuleb neil taluda vahel meie looduses päris karmi kliimat - paksu lund ja tugevat pakast. Sellest tingitult on meil elutsevate metssigade talvekarv tihedam ja pikem kui lõunapoolsematel suguvendadel.
Metssigade mudavann
Metssead on puhtust armastavad loomad nagu ka kodusead. Palju aega kulutavad suvisel ajal emised koos põrsastega ja üksikult elutsevad kuldid veeprotseduuridele ehk eneste vannitamisele. Metsadest võime leida savi- või poriloike, mida metssead alatasa külastavad. Peale vannivõtmist kuivatatakse endid vastu nühkimispuid hõõrudes. Pange tähele, et nühkimispuudeks valitakse pigem okaspuid ehk kuuski või mände ja sellised puud on teistele isenditele nagu teabetahvlid kuhu iga loom jätab oma lõhna.
Metssigade ravipuu
Sellistel nühkimispuudel võib kogenud silm märgata kuldi kihvajälgi. Mida kõrgemal puutüvel on märgistus, seda suurema ja tugevama loomaga on tegu.
