Räästapääsuke Delichon urbica
Räästapääsukesed pesitsevad ikka võimalusel inimeste läheduses ja kolooniatena: külamaastikes, asulates ja linnades. Rahumeelsed linnud, kelle omavahelises suhtluses puudub riiakus.
Räästapääsukesed
Mõlemad sugupooled väga sarnase sulestikuga. Selg sinimustalt läikiv, kogu alapool valge, lühikese ja harkis sabaga, mille võime märgata valget laiku.
Sageli pesitsevad vanalinnud kaks korda suve jooksul. Teise kurna koorunud järelkasvu toitmine kujuneb vanalindudele sageli kergemaks sest neid abistavad tänavuse esimese kurna noorlinnud.
Peale noorlindude lennuvõimestumist hoiavad vanalinnud pesapoegadega ühte, kuid tasapisi koonduvad kõik läheduses pesitsenud koloonia pesakonnad. Mõne aja möödudes hakkavad olemasolevatega liituma teised parved ja nõnda moodustuvad hiigelparved.
Esimesi rändeparvi kohtamegi augusti keskpaigas ja rännatakse päevasel ajal. Selliste hoovihmaste ilmadega, kui päike koheselt peale vihma särab toituvad räästapääsukeste seltsingud maapinna lähedale siirdunud lendputukatest, mis on päris kena vaatepilt, kui suudad rahulikult liikuda mõnesaja madalalt lendava räästapääsukese seltsis.
Vahel võime veel septembris märgata räästapääsukesi oma poegi toitmas, kui varasemad rändurid võivad olla juba poolel oma talvitusaladele Aafrikas.
Räästapääsukeste vaatlused: LINK
