Kuvatõmmis Balistar, LK foorumist

Noorema kotkapojal on kas vasakul küljel haav või toitmise aegu saaklinnu verega määrdunud

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Veebikaamera kuvatõmmis Anne, LK foorumist

Uus asukas külastab pesa juba mitmendat päeva järjest

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Isaslind saabus röövikuga poegi toitma, aga oli koorunute jaoks suur ja tuli isaslinnul omal ära süüa

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnokapaari pesakastis koorusid eile seitsmest munast viis uut ilmakodanikku päeva jooksul. Näha on veel kahte koorumata muna.

Rajakaamera video Gunnar Karindi

Pildistas LK team

Metssiga      Sus scrofa

Kui emisel on saanud põrsad paari nädala vanusteks, liitutakse uuesti teiste emistega ühiseks karjaks, sest lihtsam on põrsastel silma peal hoida või neid kiskjate eest kaitsta. Kui mõni seakarja emistest peaks hukkuma, siis tema järeltulijate eest hoolitsevad teised karja liikmed.

Vanem ja kogenuim emis juhib kogu metssea karja, et kõigile ohtudele ühiselt vastu astuda.

Aprilli lõpuks sai metssigadl poegimise aeg läbi ja emised imetavad oma põrsaid kolme kuu vältel.

Kirja pani Kalle Kõllamaa, keskkonnahariduse spetsialist

Pildistas Kaarel Kaisel

Matsalu rahvuspargi endised ja praegused töötajad Penijõel 10.05.2024.

10. mail 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala, loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.

Lisaks lindudele kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspargile on iseloomulikud lagedad rannaalad, kus inimene ja loodus on tasakaalukalt käsikäes toimetanud juba aastasadu.