Mäger kimbutab

Foto: Aado Kivi

Foto: Aado Kivi
Pildistas Kristel Vilbaste
Hiid-lehtervahelik Kütiorus
Hiid-lehtervahelik Leucopaxillus giganteus
Siis sellised „hiiglased“, pea poolemeetrise läbimõõduga.
Eestis on neid leitud pea igal aastal, kuid pole nad kusagil arvukad.
Kahkjasvalge seenekübar veidi lehtri kujuline, servad lainelised ja eoslehedki seenekübara värvi. Seenejala kõrgus oleneb muidugi seene suurusest nagu ka läbimõõt, aga võib küündida kümne sentimeetrini.
Kirjastas Kalastaja raamat
Autor Kalle Kroon annab raamatus ülevaate meie jõgede kaunitarist – jõeforellist, tema püügist ja veekogude majandamisest läbi aegade kuni tänapäevani. Vaatluse alla on võetud nii kalasportlikud püügimeetodid kui forellijõgede majandamisvormid meil ja mujal. Kuna jõeforell on üks tähtsamaid spordikalu, moodustab selle kala püük, majandamine ning kaitse kalaspordi alussamba.
Raamat tugineb suures osas varem avaldamata materjalidele, muuhulgas Järva kalastajate klubi arhiivile. Ühtlasi kirjeldatakse Eesti forellijõgede olukorda tänapäeval ning antakse nõu, mida saaks ära teha olukorra parandamiseks. Vältimaks umbmäärasust, on raamat varustatud viiteaparatuuriga.
Suuremates raamatupoodides saadaval.
Mägra aasta kevadel oli Kõrvemaa metsaradade mudas näha eriti sageli nii mägra kui karu jäljeradasid. Mõnigi kord oli mäger astunud karu jälgedesse. Mägra jälg on üsna sarnane mõne kuu vanuse karu jäljega, nii et mõnikord võib jäljekütt eksiteele sattuda.
Ingmar Muusikus
Ingmari tehtud foto mägra jäljest on üks aasta looma fotovõistlusel osalev pilt. Ootame mägrateemalisi kuvasid 25. oktoobrini.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.