Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
VEP'i indikaator - harilik koobassamblik
Pildistas LK team
Rasvatihaste rännusalgad
Rasvatihane Parus major
Tänavused rasvatihaste noorlinnud on juba rännanud lõuna poole. Pesitsenud vanalinde võis meil tänavu olla kolm-nelisada tuhat paari ja osa nendest pesitsesid suvel veel teiselgi korral.
Kuid meile on juba saabunud ja saabumas arvestatav hulk läbirändajaid, kes siia talvituma jäävad. Vaatlused ja loendused näitavad, et talvituma jäävate rasvatihaste arvukus ületab suvise pesitsejate arvukuse ümmarguselt kahekordselt. Rasvatihased on ju meil arvukaimad talilinnud.
Kui suur on hundikarja territoorium ja millest sõltub?
Avapilt
Sisu
Erinevate hundikarjade territooriumi suurus võib drastiliselt erineda. Lõunapoolsemates boreaalsetes metsades võib huntide territoorium olla pelgalt 20 ruutkilomeetrit, samas kui päris arktilistel aladel võivad võsavillemite territooriumid ulatuda lausa 2590 km2 suuruseni.
Tekst ja foto: Laura Kiiroja
Üldiselt näitab huntide territooriumi kuldne reegel, et mida enam põhja poole, seda suuremaks territooriumid muutuvad - põhjuseks saakloomade arvukus. Nimelt on ökosüsteemid Arktikas oma lühikese taimekasvuperioodi tõttu üsna madala produktiivsusega ning suuri saakloomi elab seal võrdlemisi vähe. Seetõttu on huntidel vaja suuremat territooriumi, kus elaks piisavalt palju saakloomi. Lõunapoolsematel aladel on saakloomade tihedus aga kõrgem ning huntidel pole piisava toidu saamiseks nii suurt territooriumi tarvis.
Vääriselupaikades võime leida kasvamas neersamblikke
Pildistas LK team
Tormipäevast Saaremaal
Pildistas ja mõtteid mõlgutas Jaanis Prii
Kajakad enne tormi
Eile, 01.11.2024 kui tuul juba puhus, aga enne suuremat tormi kogunesid kajakad Romassaares murule. Nii armastavad nad teha alati. Isegi tublidele merelindudele on liiga tugev tuul väsitav. Tõsi, siinkandis rajuiilid üle 22 m/s ei tõusnud, sest loodetuul oli siiski maatuul. Merele avatud Vilsandil küündisid iilid kuni 28 m/s.
Kuumaasikad enne külmade saabumist
Looduskalender
Minu Looduskalender
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Kes teevad Looduskalendriga koostööd
Lugemistuba
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Vana Looduskalender
Väljaandja: MTÜ Fenolo. Veeb: Reisijutud.com. Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies