Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistasid Tiit ja Vello Keppart
Päike on kell kolm õhtul juba üsna madalal
Esmaspäevast neljapäevani kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 1,0…2,8 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 0,4…2,3 kraadi võrra.
Nädala kolmel viimasel päeval aga oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur normist 0,4…2,8 kraadi võrra külmem, kõikudes -0,7…-2,9 kraadi piires. Minimaalne õhutemperatuur langes Jõgeva ilmajaama andmetel laupäeval -5,4 ja pühapäeval -8,6 kraadini, kusjuures laupäeval püsis õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolel.
Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti esmaspäeval 4,4 °C.
Sademeid kogunes nädala jooksul 27,1 mm. Suurimad ööpäevased sajuhulgad mõõdeti Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas esmaspäeval (9,5 mm) ja kolmapäeval (8,3 mm).
Vaenukägu pildistas Eve Süvari-Kongi
Vaenukägu Põltsamaa lossimüüri ääres
Vaenukägu ehk toonetutt Upupa epops
Veel viie aasta eest peeti vaenukägusid meil kaduvaks liigiks, sest pesitsejaid arvati olevat Eestis ainult viis linnupaari. Nüüd nähti tavatult rändega hiljaks jäänud, aga lennuvõimelist lindu.
Raudremmelgas Salix pentandra
Hilissügisesel ajal ei pea me raudremmelgat otsima minema, puu lihtsalt torkab silma. Maanteekraavide kallastel kasvavad puud on raagus, kusagil mõned üksikud laperdavad lehed. Päikesepaistel on mõni puu või põõsas nagu hõbejas udus, mis silma hakkab: see on raudremmelgas, tema viljad avanesid alles oktoobris, aga püsivad puul varakevadeni, olles idanemisvõimelised.
Raudremmelgad on meil päris tavalised veekogude kaldaaladel, niisketel heinamaadel ja kraavikallastel kasvades, kas siis kõrge ning tihe kumera vormiga põõsana või harvemini madala puuna, sirgudes vahel harva mõneteist meetriseks.
Oleme teile ka varasemalt jaganud kaadreid “merehuntidest”, kes elavad n-ö üks käpp meres, teine maismaal. Tegu on Kanadas, Briti Columbia provintsi rannikualadel elutseva hallhundi alamliigiga, keda nimetatakse ka Briti Columbia hundiks või rannikuhundiks. Nende huntide menüü koosneb peamiselt mereelukatest: kalad, karploomad, vähilaadsed, vääneljalalised, meremolluskid ja mereimetajad (enamasti korjustena).
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.