Veebiajakirja "Samblasõber" annab teada

Pildistas Kai Vellak

Harilik roossammal sügislehtede kaisus

Seitsme kandidaadi hulgast valiti 2025. aasta samblaks harilik roossammal (Rhodobryum roseum).

Fotod VikipeediA

Täiskasvanud isalind

Männileevike      Pinicola enucleator

Männileevikesed on meil harva kohatavad talikülalised. Neid erineva arvukusega harva nähtavaid talikülalisi märgatakse tegutsemas pigem Põhja- või Lääne-Eestis ja igal talvel me ei pruugi neid kohata. Nö „headel aastatel“ on meil talvitunud kuni tuhatkond männileevikest, kuid nende arvukus tundub vähenevat.

Kuid metsatundrates pesitsenud linnud on värvikad, kaunid ja inimesi usaldavad. Sulestik on isalinnul punaroosa, aga emalinnul oliivihallikas. Tänavu suvised noorlinnud on veel emalindudega sarnases sulestikus, aga veidi tuhmima välimikuga.

Pildistas ja kirjutas Peep Saluvee

Hommikul, kui esimesed päikesekiired hakkasid metsa tungima, võtsin ette metsateekonna. Veel oli hämar, kuid metsatee äärsetes puuokstes märkasin parve hallrästaid. Linnud olid kogunenud punetavate marjade kallale ja nokkisid neid kordamööda. Justkui keegi oleks neid märganud, lendasid nad vaheldumisi eemal olevale puule ja tagasi marjade juurde.

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Mink

Mink ehk ameerika naarits      Mustela vison

Mingid on elutsema toodud kogu Euroopasse, aga mitte vabatahtlikult, vaid inimesed tõid looma kauni kasuka ja omakasu silmas pidades karusnahafarmidesse, kuid ükski vangla pole põgenemiskindel. Invasiivse mõjuga mingid on võõrliik ja mõjutab Euroopas umbkaudu poolesaja pärismaise liigi eksistensi.