Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Mustikas

Harilik mustikas       Vaccinum myrtillus

Parimad mustikametsad jäävad noortele nõmmedele palumetsades, aga ka soomaastikutele. Mustikataimele peab jagume piisavalt nii valgust kui varju. Kasvupinnas võib olla toitainetevaene, kuid peab olema happeline.

Pildistas LK team

Seaohakate kasvukoht

Seaohakas           Cirsium oleraceum

Eesti Keskkonnaühenduste Koda annab teada

Illustreeriv foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Lageraie. Kõrvemaa

Eesti metsalindude arvukus väheneb keskmiselt 50 000 paari võrra aastas. Kao üks peamisi põhjuseid on metsade üleraie, mida järjekordne hiigeltehas ainult süvendaks.

TalTechi teadlased kutsuvad osalema

Prügi rannas

Eesti, Läti ja Soome teadlased kutsuvad kõiki märkama mererannas olevat prügi ja sellest teada andma seireprojekti lehel, et vähendada ja ennetada maailmas vohavat mikroplasti reostust.  Saadud andmete põhjal töötavad teadlased välja tõhusa ja ühtse metoodikaga mikroprügi seire Läänemere randadele.  

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Video salvestas LK team

Punaselg-õgija

Punaselg-õgija        Lanius collurio

Punaselg-õgijad tegutsevad hõredamates puistutes, olgu need leht- okas- või segametsad, puisniidud, põõsastikud ehk metsastunud meresaared, aga samuti parkides või kalmistutel. Linnud ei tõmba enestele tähelepanu, sest häälitsevad vähe isegi pesitsemise aegu ja on seltsimatud. Pesitseda võis neid umbes kolmkümmend tuhat paari ja noorlinnud peaksid olema äsja lennuvõimelisteks saanud.