Seekord üks vahva video hundi väiksemast sugulasest, šaakalist. (Video allikas on kahjuks teadmata, nii et kui keegi juhtub teadma, millisest dokumentaalist klipp pärineb, andke palun märku.)
Klipis on ilusasti näha seltsilise eluviisiga koerlastele omane allumiskäitumine: madal kehahoiak, saba jalge vahel (seejuures sõbralike kavatsuste märgiks liputav), enese selili keeramine, kõrvade ludusse tõmbamine jne. Domineerivate loomade puhul on jällegi näha domineerimisele iseloomulikku kehakeelt: turris karvad, ähvardavad hambad, kõrge kehahoiak ja hiljem ka sündmuskoha märgistamine… Kontekstist saame teada, et tegu polnud tol hetkel veel ühe karja liikmetega - see selgitab domineeriva paari samaaegselt ebalevat kehakeelt ehk ludusse tõmmatud kõrvu ja kohati madalat sabahoiakut.
Jutustaja sõnutsi on tegu kutsikatega üksi jäänud noore emasega (võimalik et ka domineeriva paari varasema pesakonna järglasega), kes viimases meeleheites üritab karjaga liituda. Maksimaalne, lausa üledramatiseeritud allumiskäitumine on uue karjaga liitumise eesmärgiks tõesti parim strateegia - kuigi ega seegi ei pruugi sageli toimida. (Tundub, et antud juhul siiski toimis.)
Šaakalid elavad ka meil Eestis. Nagu huntidelgi, on šaakalitel kahjuks üsna halb maine ja meediaesindatus. Guugeldades leiab Eestis ilmunud šaakaliteemalisi artikleid peamiselt negatiivses võtmes: küll kirjeldatakse nende “võigast ulgumist”, küll “rüüsteretki”. Eks nad ohuks taluloomadele ole küll, nagu mitmed teisedki kiskjad. Aga muus osas on šaakal tore loom, kes laulab hundi monotoonse tooniga võrreldes oluliselt nüansirikkamalt ja mitmehäälsemalt :)
Šaakal ei ole Eestis invasiivne võõrliik. Ta on uus liik, kelle puhul on kindlaks tehtud, et ta saabus Eestisse loomulikul teel ja kuulub meie faunasse. Šaakalil ei ole meie loodusele halba mõju. Keskkonnaameti ulukiekspert Peep Männil on isegi öelnud, et pigem on šaakalil Eestis positiivne mõju, kuna ta tõrjub invasiivset võõrliiki kährikut. Nii et õpime parem oma uut metsikut koerlast paremini tundma ja seeläbi ka hindama.
Laura Kiiroja
