Fotod Arne Ader

Karvane viirpuu

Viirpuud       Craetagus

Viirpuud ongi üks liigirohkeimaid taimeperekondi maailmas. Liike arvatakse olevat üle tuhande ja neid tekib pidevalt juurde.

Kuidas siis uued liigid tekivad? Viirpuud ristuvad omavahel kergelt, andes kahe liigi raskesti määratavaid ehk siis vahepealsete tunnustega järglasi. Mõned nendest ongi Eestis tekkinud ning levinud ehk ongi ainulaadsed maailmas. Sellisteks on Saaremaa viirpuu ja Viidumäe viirpuu.

Parkides ja aedades kasvavaid liike on juba üle kuuekümne - tuntum nendest karvane viirpuu.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Kohtade tähtsus muutub aja jooksul. Kunagi käidi Tartusse hoopis teist teed pidi. Siis hakkas viima maantee üle Pirita jõe Tartusse pisikest kivisilda pidi üle Pirita jõe Saula kandist. Nõukogude ajal sai seal peatuda kohe maantee ääres väikeses parklas, kus sirutati enne Tallinna jõudmist jalga ning jalutati Saula Siniallikateni. Nüüd on allikateni ja hiiepaigani viiv rada ära peidetud 2 x 2 maantee äärde jäävate kogumisteede rägastikku, kuid kohale jõuab ikka.

Saula Siniallikad olid sajand tagasi pühad veevõtukohad. Selleks, et sealt tervistavat vett võtta, tuli vastu anda üks münt. Nii on ka hiljuti tehtud, sest Silmaallika põhjast puutüvedelt säravad vastu mõned üsna värsked mündid.

Fotod Arne Ader

Sinikael-pardid vihmas

Sinikael-part      Anas platyrhynchos

Veelindude jahihooajal muutuvad ujupardid inimeste suhtes pelglikuks ja loomulikult põhjusega. Sügisene kaal jääb sinikaeltel kilo paremale poolele, lennupildis jääb tiibade siruulatus ikka alla meetri.

Näha ning kuulda on neid ikka – kasvõi sookurgede rändekaamerast.

Kristel Vilbaste küsitleb, vastab Pille Tammur

… ja veel, vett on rabad täis ehk võimalusel võtta kaasa pikad kummikud.

Harilik jõhvikas        Oxycoccus palustris

Jõhvika kasvukohtades - siirdesoodes ja rabaveertes on avarust, rahu, samuti müstilist varasügis vaikust...

Vaatlema jõhvika roomavat ja peenevarrelisest kääbuspõõsast ehk puhmast. Isegi taime nimi tuleneb marja, taimevarrega ühendava jõhvi järgi - jõhvikas.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus) tabati Eestis esimest korda 13.10.1974 Pärnumaal Kabli linnurõngastusjaamas. Kuna 1970-ndatel koguti kõikide Eesti esmasleidude eksemplarid tõestusmaterjaliks, säilitatakse sellegi linnu nahka Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus. Järgmise aasta sügisel püüti Kabli linnujaamas juba viis vööt-lehelindu, kellest ühe topist võis kuni 2012. aastani vaadata Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi ekspositsioonis.