Konnakotkakaamerate uudised

Veebikaamera pilt Hagnat, LK foorumist

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Emaslind Tiiu vaatab suur-konnakotka kahe nädalase pojaga tõtt

Suur-konnakotkas          Aquila clanga v. Clanga clanga

Nagu pildilt näha on emaslind pesale värske rohelise toonud.

Veebikaamera pilt Lussi, LK foorumist

Emaslind Tiiu söödab kotkavõsu

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Nii ongi kotkapoeg metsarahus nädalaseks sirgunud.

Haruldaste suur-konnakotkaste Tiiu ja Tõnni pesaelu kulgeb rahulikus metsavaikuses.

Isaslind Tõnn asus Eestis pesitsema 2016. aastal ja arvatavalt esmakordselt – seega alles üheksandal eluaastal ehk üllatavalt hilja. Kuid suur-konnakotkaste kohta ongi liigi harulduse tõttu kogutud vähe informatsiooni.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Isaslind Tõnn toob pesasse püütud närilise, et emaslind Tiiu söödaks kotkapoega

Suur-konnakotkas        Clanga clanga

Tegelikult ootas see lugu kirjutamist, kui teine kotkapoeg oleks koorunud.

Teadupärast munes emaslind Tiiu esimese muna pesasse 22. aprillil ja järgmise, kas 25. või 26. aprillil. Suur-konnakotkad hakkavad pesal hauduma koheselt peale esimese muna munemist.

Kotkapoeg koorus 1. juunil ja senini pole teisest munast kotkapoega koorunud. Tavaliselt lennuvõimestubki suur-konnakotkaste pesast vaid üks kotkapoeg.

Veebikaamera pilt Felis Silvestris, LK foorumist

Videoklipi salvestas Fleur, LK foorumist

Suur-konnakotkas ja tibu

Suur-konnakotkas        Clanga clanga

Emaslind Tiiu munes esimese muna pesasse 22.aprillil – haudeaja arvutab huviline uudishimust välja – muidugi on nimetatu suurtel lindudel pikk.

Kotkapoeg koorus pesas hommikuse päikesetõusu aegu.

Igal juhul huvitav võimalus nende haruldaste lindude pesaelu jälgimiseks. Vaatajatele teadmiseks, et veebikaamerat polnud lihtsalt võimalik pesale lähemale paigaldada.

Veebikaamera pilt Hagnat, LK foorumist

Pesal näeme isaslindu ja pesale naasvat emaslindu

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

Kogu Euroopa  suur-konnakotkaste asurkonnast ehk veidi enam, kui kolmveerand tuhat paari, leidub pesitsejaid vaid Eestis ja Poolas (mõlemas üle kümnekonna paari). Pesitsejaid leidub kõige rohkem Venemaal (üle 600),  Valgevenes ning Ukrainas.