Talilinnukaamera

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Helepruuni alapoolega emane leevike jääb sageli looduses tähelepanuta

Leevike        Pyrrhula pyrrhula

Leevikest peavad paljud vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades aasta ringi tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Tutt-tihane

Tutt-tihane       Parus cristatus

Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna kaameraga toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Musträsta isaslind on süsimust, vaid nokk ja silmarõngas on kollased. Noorlindude nokk muutub kollaseks alles teisel eluaastal (www.loodusemees.ee)

Musträstas        Turdus merula

Aedades näeb musträstaid enamasti juba varahommikuti hämaras, mil nad põõsastelt ja puudelt varisenud marju ning õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid või rasvapallide tükikesi otsivad.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Pasknäär ja hallpea-rähn

Hallpea-rähn       Picus canus   

Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn. Kuigi hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sööb ta talvel meelsasti inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle ning ka taimset toitu, näiteks marju. Suvel võivad suure osa hallpea-rähni toidust moodustada sipelgad ja nende nukud.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Venegor, LK foorumist

Fotod Arne Ader ja Uku Paal

Põhja- ja rasvatihane

Põhjatihane       Parus montanus

 Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Foto Arne Ader

Salutihane         Parus palustris

Üks tihaseliikidest, kes talilinnukaamera ette satub, on ka salutihane, endise nimetusega sootihane. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad siis ka lindude toidumaju. Lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka seemned.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmised Sova ja Bea, Lk foorumist

Foto Arne Ader

Põhjamaine talv on raske katsumus mitte ainult lindudele, vaid ka imetajatele. Osa nahkhiiri lendab talvituma Euroopa soojematesse paikadesse, teised nahkhiired jäävad talveund magama kodumaale. Talveunes on ka karud, mägrad, kährikud, unilased, kasetriibikud ja siilid. Paljud neljajalgsed jäävad aga silmitsi külma ja näljaga ning ei pelga varju ja toitu otsides ka inimese ohtlikku naabrust. Väiksemad imetajad – nimelt mõned närilised – külastavad ka lindude toidumaju.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Foto Arne Ader

Puukoristaja ja põldvarblased

Puukoristaja       Sitta europaea

Lindude toidumajal on sage külaline ka puukoristaja. Kuigi peamiseks toiduks on puukoristajal putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib, sööb puukoristaja talvel hea meelega ka seemneid. Inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Kuna puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Foto Arne Ader

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Lindude toidulaua tagune metsatukk on väike, kruusateeni vast poolsada meetrit. Teisel pool teed laius varemalt kaunis mets, aga sealt on lageraie üle käinud. Tundub, et oraval, keda me varem pole talilinnu kaamera juures näinud on tulnud kolida väikesemasse metsatukka.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Emane suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn        Dendrocopos major

Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.