Talilinnukaamera

Pildi napsas Venegor, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Hakk        Corvus monedula

Hallvarestest veidi pisemad hakid on vareslastele omaselt nutikad linnud. Osatakse endid  „mahutada“ kõikjale, kus toitu võib leida ning tegutsetakse üpris läbimõeldult. Ümbrust tuntakse hästi nagu ka seal valitsevaid ohte.

Hakid kannaksid nagu hõbehalli pearätti, mis isegi pilvise ilmaga, kehvas talvevalguses paistab välja hea määramistunnusena. „Pearäti“ lõpetab kaelal valge triip, mis isenditel  erinev: mõnel nähtavam, aga võib teisel kogunisti puududa.

Pidi napsas Venegor, LK foorumist

Foto Arne Ader

Pasknäär          Garrulus glandarius

Pasknäär ilmub kaamerapilti või Teie oma linnulauale, kui koduaias jääb rahulikuks ning inimesed seal ei toimeta.   

Pesitsusajal peidulised, muutusid pasknäärid nähtavaks ja kuuldavals sügisestes tammikutes, just sealt kogusid linnud suure hulga oma „talvevarusid“. Heal tõrusügisel peidetakse samblasse kuni viis tuhat tõru, aga nn sahvrid peab ju ka meelde jätma, mis nutikatel vareslastel suures osas paljuti õnnestub.

Video salvestas Bea, LK foorumist

Inimese tegutsedes ei lähe puukoristaja kaugele

Puukoristaja        Sitta europaea

Reedest kuni pühapäevani kestab suur Talvine aialinnuvaatlus 2017.

Osalemine on imelihtne - pane tunni aja jooksul kirja kõik kohatud linnuliigid (näiteks oma koduse toidumaja juures). Ankeeti märgitakse igast liigist vaid suurim korraga kohal olnud isendite arv. Lustlik kogu pere ettevõtmine.

Vaatlused saab edastada online ankeedi kaudu. Kõik vajaliku leiad talvise aialinnuvaatluse kodulehelt: http://www.eoy.ee/talv/

Pildi napsas Bea, LK foorumist

Fotod Arne Ader
 

Hallpea-rähn, emaslind

Hallpea-rähn          Picus canus

Talvisel ajal söötmiskohti külastavatest kirjurähne oleme juba vaadelnud, külaliste hulka võib sattuda ka hallpea-rähn, aga mitte roherähn ehk meltsas, kellega nimetatut kiputakse segi ajama - roherähnid on meie looduses täiesti haruldusteks muutnud.

Pildi toidulaualt napsas IceAge, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähni isaslind ja rohevint

Suur-kirjurähn      Dendrocopos major

Meie looduse tuntuimaks, levinuimaks ning arvukaimaks on suur-kirjurähnid. Suur on nimetatu tõepoolest, aga mitte suurim, kellest eile kirjutasime ning neid omavahel võrdlesime – valgeselg-kirjurähn (kas seda liiki nimepanemise aegu veel ei tuntud või olid liigikaaslased mõõtmata-kaalumata). Talvine arvukus sõltub käbisaagist okasmetsades ja võib hääl aastal küündida veerand miljoni isendini, talilinnuloendus annab sellele täpsema vastuse.

Video salvestas Bea, LK foorumist

Foto Arne Ader

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

Üpris tihti aetakse valgeselga segamini meie arvukama suur-kirjurähniga - suuruselt on nad ju sarnased. Meie suurima rähni tiitlit, kannab siiski valgeselg-kirjurähn: pikkust paar, kolm sentimeetrit enam, kui suur-kirjurähnil, aga seda tänu pikale kaelale, tiibade siruulatuski veidike suurem küündides neljakümne sentimeetrini ning kaal veidi üle saja grammi.

Veebikaamera pildid IceAge ja Shanta, LK foorumist

Suur-kirjurähni isaslind

Seda, et väiksematele värvulistele teraviljapallid mekivad on talilinnukaamera vaatajad kindlasti märganud, aga selle kallal tegutsevad ka suuremad tegelased, et omale varusid kõrvale panna.

Pildil olev isaslind lõhub võrgu täies teadmises, et suuremaid suutäisi saada ning tüütu nokitsemine lõpetada…

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Leevikeste paar

Leevike        Pyrrhula pyrrhula

Aastavahetuse järgsed pakaselised päevad tõid leevikesed söötmiskohtade lähedusse.

Pildid napsas Aita, LK foorumist

Musttihane

Musttihane         Periparus ater

Lai valge kuklalaik on mustihaste määramisel kindlaks tunnuseks, aga sugupooled pole sulestiku põhjal eristatavad.

Musta värvi on lagipea, külgkael, kui rinnaesine suur „manisk“ ning nokk. Seljasulestik tumedamat tooni sinakashall, küljed kreemikalt „määrdunult“ ning tiibadel märkame kahte kitsast triipu (eemalt vaadates võib linnust jääda pruunikas üldmulje). Jalad tumehallid.

Fotod Arne Ader

Koduvarblased

Koduvarblane        Passer domesticus

Varblased ei ole hommikuvirgad, aga päevasel ajal keksitakse meeleldi toidumajade all maha pudenenud päevalille seemneid otsides.

Koduvarblased on äärmiselt paiksed linnud. Meie linnades, alevites ja külades küünib nende arvukus talvisel ajal vast mõnesaja tuhande linnuni. Põldvarblaste salkadega seltsitakse talvisel ajal meeleldi, nimetatutest ollakse kuni kümmekond grammi raskemad (kehapikkust kuni viisteist sentimeetrit, kaalult kolmekümnest grammist isegi raskemad), seega  pontsakamad ja silma hakkab nende suurem nokk.