Talilinnukaamera

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet

Kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Tänavune kevad on jäänud ajaliselt venima ja linnud külastasid pühade järgsete lumeiste ilmadega söötmiskohti päris innukalt.

Tänavu talve jooksul kaamera ette jäänud lindude tutvustas Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Täname Looduskalendri foorumit.

Kaamera töötas Otepääl Arne Ader`i hoovis. Linde toitis Balsnack, www.balsnack.ee

Kohtumiseni uuel hooajal!

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Põhjamaine talv on raske katsumus mitte ainult lindudele, vaid ka imetajatele. Osa nahkhiiri lendab talvituma Euroopa soojematesse paikadesse, teised nahkhiired jäävad talveund magama kodumaale. Talveunes on ka karud, mägrad, kährikud, unilased, kasetriibikud ja siilid. Paljud neljajalgsed jäävad aga silmitsi külma ja näljaga ning ei pelga varju ja toitu otsides ka inimese ohtlikku naabrust. Väiksemad imetajad – nimelt mõned närilised – külastavad ka lindude toidumaju.

Orav / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Lindude toidumaja juurde koguneb talvel suur hulk tihaseid, varblasi, vintlasi ja teisi värvulisi, kes meelitavad ligi peamiselt väikestest lindudest toituvaid raudkulle. Et värvulisi raudkulli eest hoida, tuleks toidumaja paigutada pigem põõsaste lähedusse, kuhu röövlinnu rünnaku korral saaks linnud peituda. Olles metsalinnuna osav puuvõrades manööverdaja, varitseb raudkull saaki puuvõras istudes, et sealt siis sobival hetkel rünnata.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Vaatamata külmale talveilmale on Eestis mitmel pool kuldnokkasid nähtud. Nad ei ole siiski varased saabujad, vaid sooja talvealguse tõttu Eestisse talvitama jäänud isendid.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Talve lõpus, mil vintlaste kevadränne juba käimas, võib lindude toidumaja juures teiste lindude hulgas ka arvukalt siisikesi näha. Eelmise aasta märtsis vaadeldi üle Eesti toitmiskohtade juures mitmesajast linnust koosnevaid siisikeseparvi.

Siisike / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ehkki lõunapoolse levilaga tamme-kirjurähni (Dendrocopos medius) pesitsemine Eestis leidis kinnitust alles 2000. aastal Räpina mõisapargis, on ta paarikümne aastaga muutunud suhteliselt tavaliseks vanade parkide ja lehtmetsade haudelinnuks. Tamme-kirjurähni arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 100-300 paari, kuid kuna vaatluste arv on üle kogu Mandri-Eesti järjest kasvanud, võib neid praeguseks Eestis pesitseda palju rohkem.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Urvalind on Eestis kõikuva arvukusega talvitaja, keda mõnel talvel on siin kuni pool miljonit isendit. Peamiselt märtsis ja aprillis ning oktoobris ja novembris näeb neid Eestist ka arvukalt läbirändamas.

Urvalindude emas- ja noorlindudel on punane vaid otsaesine, vanadel isaslindudel on punakaid sulgi ka rinnaesisel. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Kui juhtub, et rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib kahtlustada harakat. Harakas, nagu teisedki vareslased, on nutikas lind, kes toidu leidmisel ja kättesaamisel on väga osav. Ka veebikaameraga toidumajalt on harakad rasvapalle korduvalt minema viinud.

Harakad / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ehkki silmapaistvalt tugeva ja massiivse nokaga suurnokk-vinti ei ole lihtne märgata, on ta Eestis suhteliselt tavaline parkide ja lehtmetsade lind. Kuna suurnokk-vint tegutseb enamasti kõrgel puuvõras ning tema häälitsused on vaiksed ja tagasihoidlikud, tuvastavad kogenud linnuvaatlejad suurnokk-vindi enamasti iseloomuliku tiksuva kutsehääle järgi.

Kuula suurnokk-vinti: https://www.xeno-canto.org/335729