Pildistas LK team
Valge ja kollane mesikas võivad kasvada koos
Valge mesikas Melilotus albus
Kollane mesikas Melilotus officinalis
Mõlemad tuntud liblikõieliste sugukonda kuuluvad liigid on mesika perekonna rohttaimed. Kui valget mesikat kohtame kõikjal kasvamas, siis kollast pigem Põhja-Eestis ja Läänemaal.
Valge mesika taim
Valget mesikat kohtame kõikjal kasvamas, aga harvemini põllukultuurina. Sagedamini ikka teeservadel ja jäätmaadel, sest talub nii kuiva kui kividega kasvukohta.
Nii valge kui kollase mesika kasvukõrgus õitsemise ajal oleneb kasvukoha pinnasest ja taimed võivad olla umbes kolmekümne sentimeetrised, aga sobivates kasvukohtades sirguda üle meetristeks.
Kollase mesika kasvukoht
Valge mesika lehed
Varrele kinnituvad väikesed kuni paari sentimeetrised hambuliste servadega kolmetised liitlehed.
Kollase mesika lehed
Olenemata sellest, et taim on eristatav õite värvi järgi ütleme siiski, et kollase mesika vars on püstine ja haruneb. Pikarootsuliste kolmetiste lehtede ülemine pool on sinakalt roheline ja alakülg kahvatu.
Valge mesika õisik
Valge mesikas õitseb kuni septembrini. Valged õied on tugeva mesikalõhnaga, mis veidi maarjaheina lõhna võib meenutada. Õied on püstistes ja kitsastes kobarates ja õisi võib kobaras olla neljakümnest kuni kaheksakümneni.
Valge mesikas on putuktolmleja ja seemneid sisaldab pisike kaun, milles sagedamini kaks seemet ja seemnetega taim paljunebki.
Kollase mesika õisik
Kollane mesikas kasvab kuivematel, aga lubjarikkama pinnasega kasvukohtadel. Samuti teede veertes, põllupeenardel, raudtee tammidel või elamute läheduses ehk loo- ja aruniitudel.
Kollased õied sarnanevad valge mesika püstiste kobaratega, kuid seemnekaunad on ainult ühe seemnega.
Tugevalõhnalist kollast mesikat kasutatakse maitsetaimena, sest taimes sisalduva kumariiniga maitsestati likööre ja nastoikasid, et need omandaksid kumariini lõhna ning soolakalt mõrkja maitse.
