Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Rohekas samblavaksik

Rohekas samblikuvaksik         Cleorodes lichenarius

Rohekas samblikuvaksik esines aastakümneid tagasi ainult Lääne-Eestis, olles sealgi haruldane. Praeguseks on ta oma levikut ida poole laiendades muutunud tavalisemaks. Liblikas lendab juuli algusest augusti keskpaigani loopealsetel, leht- ja segametsades, aga ka aedades.

Terviseamet annab teada

Pildistas Margus Ellermaa

Ülemöödunud aasta augustisl Põõsaspeal

Terviseameti poolt Türi tehisjärve supluskohast 06.07.2016.a võetud ja TÜ Eesti Mereinstituudi laboris uuritud suplusvee analüüsi tulemused näitasid, et Türi tehisjärves esines potentsiaalselt toksilise sinivetikaliiki suhteliselt suurel määral. Seetõttu võivad rakukestades olevad lipopolüsahhariidid kokkupuutel põhjustada nahaärritust. Hoiatame suplejaid võimalikust ohust ja kasutame rannas 13. juulist alates kollase lipu režiimi kuni uute analüüside teostamiseni.

Autor Marko Mägi on Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur

Elusorganismide kasv, areng ja edasine käitumine sõltuvad nii keskkonnast kui ka isendi füsioloogilisest seisundist, millest viimase puhul mängivad olulist rolli erinevad hormoonid. Näiteks emade stress (mh toidupuudus) mõjub lootele negatiivselt ja võib mõjutada järglaste edasist elu. Lühiajalise ehk akuutse stressi, näiteks pesa läheduses toimuva raie või kiskja rünnaku korral muutub kiiresti nii isendi käitumine kui ka füsioloogia. Munemisperioodil toimuvate erinevate häiringute tulemusel võib emaslinnus küpsevatesse munadesse sattuda tavapärasest suuremal hulgal stressihormoone, mille taseme tõus organismis kiirendab muutustega kohanemist. Pärast häiringu lõppu hormoonide tase aga langeb ning taastub organismi normaalne toimimine.